UX... seda tähekombinatsiooni lajatatakse üsna uisa-päisa igale poole ja paljud graafikud patustavad lisades selle sõna hinnapakkumisse, ilma, et selle nimel lillegi liigutatakse. See lühend on saanud endale vägagi trendiga "buzzword" staatuse, kus tema eesmärk on oma originaalist väärastunud labaseks turundusvõtteks. Seda asjaolu võimendab otse loomulikult ka selle turunduse sihtrühm, kes asjast ei tea ega hooli.
Mis asi see UX siis on?
Lühidalt on UX lühend inglisekeelsest väljendist "User Experience" ja selle peamine eesmärk on lahendada erinevates kasutajaliidestes nende kasutajate mured ja nii selle liidese kasutamine mugavamaks teha. Toon näite:
Lähed poodi - tegemist on suure poega, kuid kuidagi imeväel on kõik nimekirjas olevad asjad lihtsasti leitavad. Banaani saad samast vahest, kust leidsid õuna, leib ja sai on üksteise kõrval ning piim, nagu ikka, on poe tagaosas. Isegi kui tekkis kahtlusi, näitasid laes rippuvad suured kategooriasildid suuna kätte ja peatselt viskasid poekorvi ka selle neetud mandlijahu. (Tegemist on näitliku fantaasiapoega - tegelikkuses on poekogemus pahatihti suurema tulu eesmärgil meelega keerukaks aetud)
Selle lihtsa leitavuse taga peidab end suur töö, kus võetakse arvesse kasutajate harjumusi, toodete semantilist kuuluvust ja palju muud.
Poe ja sinu kodulehe vahel on aga üks tähtis erinevus, mis tuleneb lihtsama vastupanu teed minemisest. Kui klient ei leia poest koheselt, mida tal on vaja, siis suure tõenäosusega ta teise poodi minna seepärast ei otsusta - see on paras ettevõtmine. Selle asemel lepib oma täbara olukorraga ja kondab riiulite vahel edasi. Kui klient aga ei leia kodulehelt koheselt mida tal on vaja, siis tal on väga lihtne minna paar klikki tagasi ja Google'ist järgmine link lahti võtta - ehk õnnestub mõne konkurendiga paremini.
Kasutajate vajadustele tuleks mõelda juba enne veebilehe tegemist
Kõige parema tulemuse saab, kui kasutajate vajadused juba enne disainifaasi endale selgeks tehakse. Nii saab lehe struktuuri üles ehitada neid vajadusi rahuldama. Lisaks saab seda struktuuri hea disainiga toetada ja kõik on väga hästi.
Kahjuks ei ole kõik nii lihtne...
Lehe pakkujad peaksid võtma selle oma südameasjaks, et ettevõtjaid sel teemal harida ja nad oma mullist välja tõmmata. See aga on riskantne (kes see tahab kliendile öelda, et tema idee on kehv) ja kõigele lisaks võtab see aega (mis pahatihti paksult täis topitud hinnapakumistesse sisse ei mahu).
Ja nii on sündinud sadu (kui mitte tuhandeid) lehti, mis pealtnäha võivad isegi head välja näha, aga oma eesmärki ei täida. Nii on rong väljunud paljude jaoks, sest oma investeeringule ei taha keegi vett peale tõmmata. Kui oled üks neist, kellel on leht olemas, mis aga töötab kehvasti, siis loe edasi - midagi annab ikka ära teha.
10 väikest asja, mis viivad sinu lehe kasutusmugavuse järgmisele tasemele
Kas lehel on esmane CTA?
CTA ehk call to action tähendab tõlkes üleskutset midagi tegema. Maakeeli on tegu nupuga, mis kasutaja kuhugi edasi viib, aga tal peaks olema ümber ka natuke selgitust.
Kindel on üks - igal lehel peaks olema esimese asjana kohe suurelt näha, mida sealt lehelt saab ja teisena peaks silma jääma nupp, mis kasutaja kohe õigesse kohta viib.
Kas tekstid on lihtsasti loetavad?
Tekstide loetavust määravad paljud asjad. Kõige lihtsam on teha kindlaks, et tekstide ja tausta vahel on piisavalt suur värvivahe, et lihtne oleks lugeda - eriti tähelepanelik peab olema piltidega, sest kribul taustal teksti lugeda on omaette väljakutse ja paljudel lehtedel olen märganud selles vallas eksimisi juba bänneris (mäletad, seal, kus peaks sinu esmane CTA olema).
Järgmine samm oleks kontrollida üle hierarhia. Kõige lihtsamalt tähendab see seda, et sul on kindlaks määratud mitu erineva suurusega pealkirja, mida siis pikemate sisutekstide peale saad panna. Lisaks peaks reavahedega aru saama, mis pealkiri kuulub millisele tekstile.
Tekstide koha pealt viimasena tuleks jälgida nende pikkusi. Tähtis on anda oma sõnum edasi kiirelt, selgelt, kasutamata üleliia keerulisi sõnu ja kõik pikad tekstid tuleb segmenteerida selgete pealkirjadega.
Tekstidest ja kirjastiilidest võid lähemalt lugeda siit
Kas kolme kliki reeglit järgitakse?
Kolme kliki reegli järgi võiks lehel kõik (tähtsad) toimingud tehtud saada kolme klikiga. Eks see sõltub suuresti lehe struktuurist ja kui leht on juba üles ehitatud, siis midagi põhjalikult muuta on raske, kuid abiks võivad tulla kõige olulisemate tegevuste juurde viivad suured ja nähtavad viited (CTAd).
Küsi inimestelt küsimusi
Nüüd jõuame juba üpris lähedale päris UX disainile. Nimelt saab kõige parema vastuse küsimusele, mis on lehel hästi ja mis on halvasti otse lõppkasutajalt. Igaüks vaatab asju omast vaatevinklist ja seetõttu võib sulle tulla üllatuseks, mis inimesi segadusse ajab ja mis oleks nende ideaalne lahendus.
Näita oma lehte oma perele ja tuttavatele, veel parem - oma sihtrühmale, ning uuri neilt avatud küsimusi. Proovi küsida asju nii, et sa nende vastust ei mõjuta. Selliselt tegutsedes leiad kindlasti probleeme, mida ise ei oleks osanud märgata. Siiski päris üksikinimese kriitika peale kohe pea ees vette hüppama ei pea, aga korduvaid mustreid nähes võiks midagi ette võtta.
Väldi tupiklehtede loomist
Kõige parem elav näide sellest on igav "meist" leht, mis pahatihti väiksemate B2B ettevõtete lehti kimbutab. Kasutaja tuleb lehele - avaleht on võrdlemisi tühi ja ta tahab rohkem infot saada ning seetõttu vajutab "Meist" nupule menüüs. Vastu vaatab talle seal pealkiri "Meist" ja pikem tekst ettevõtte ajaloost ja saavutustest. Mis saab edasi?
Esiteks ma muudaks selle lehe huvitavamaks (kasutades erinevaid sektsioone, pilte, segmenteeriks tekste ja kirjutaks neid vastates küsimusele "mis on kasutaja jaoks oluline teada" ja teiseks ma paneks igale poole vahele linke erinevatele lehtedele, kus kasutaja saab ennast kliendiks muuta. Juba üks nupp tekstiga "Võta meiega ühendust" muudaks selle lehe väärtuslikumaks.
Kas sinu peamenüü on kättesaadav
Peamenüü on põhiline viis lehel navigeerimiseks ja see peaks alati olme võimalikult lihtsalt kättesaadav.
Kas menüü, mis alla kerides kaasa tuleb on hea lahendus? Jah ja ei. Kui sinu menüü katab ära rohkem kui 15% ekraanist, siis see jääb paratamatult inimestele ette. Kui kõrge navigatsiooniriba aga on oluline siis võib mõelda mõnele modernsele hübriidlahendusele: alla kerides kaob navigatsiooniriba ära ja üles kerides tuleb ta kohe tagasi või asendub suur menüü alla kerides hoopis väiksema ja tagasihoidlikuma menüüga.
Mobiilsete seadete jaoks, kus horisontaalset ruumi on vähe on välja mõeldud selline kavalus nagu hamburgermenüü - need on need kolm triipu, millele peale klikkides ilmub telefonides välja sahtel koos linkidega erinevatele lehtedele. Kui ruumi on vähe, siis on see õigustatud - arvutis, kus ruumi on küllaga, seda kasutada ei tohiks.
Segmenteeri pikemad vormid
Kui sul on lehel mõni vorm, kus on rohkem välju kui nimi, meil ja sõnum, siis ehk tasub tekstivälju grupeerida nii, et moodustuvad loogilised ja omavahel seotud kogumid. Näiteks on eesnimi ja perekonnanimi ühel real üksteise kõrval, kohe nende all on meilikast, peale seda on väike vahe ja siis on üksteise all järjest näiteks prussi mõõdud. See aitab tekitada seoseid ja muudab nii vormi täitmise (mis on paras tüütus) natukene mugavamaks.
Karusellid ja slaiderid ei toimi!
Väga populaarne muster, mis laialt on levinud on karusellid. Need on aga probleeme täis:
- Noole otsimine ja sellel klikkimine on tüütu ja seda näitab ka statistika
- Samuti on tüütu, kui sa loed midagi ja see eest jookseb
- Karusell annab võimalustest väga halva ülevaate, sest tagumiste kaartide lugemiseks peab kas kaua ootama või palju klikkima
- Keegi ei kasuta neid nagunii, niiet sa lihtsalt peidad (tõenäoliselt olulist) infot
Ära kasuta ikoone ilma selgituseta
Ikoonid on kahe teraga mõõk - õigesti kasutades muudavad nad disaini selgemaks, (ilusate ikoonide puhul) kaunimaks ja lisaks pakuvad nad tekstiseintele vaheldust.
Siiski ei tasu ikoone kasutada niisama lihtsalt lõbu pärast. Eriti halb on see, kui sul on nupp, millel on ainult ikoon - kasutaja ei pruugi seda nuppu mõista ja nii lihtsalt ta sinna peale ei vajutagi.
Kõige lõpuks - mobiilisõbralikkus
Nutitelefonid on laialt levinud juba üle 10 aasta. Tavainimesele suunatud lehti külastatakse mobiiliga tänapäeval ligi 60%. Ja endiselt on palju neid, mis telefonis halvasti kuvavad või suisa katki on.
On viimane aeg!