Kiri on inimese üks supervõimetest ja raske on üle hinnata selle rolli inimkonna arengus. Tegemist on meetodiga, mis mingis mõttes aitab meil laiendada enda ja ka teiste teadvust, talletades üsna täpselt kogemusi ja teadmisi, mille najal saab keegi järgmine veelgi kaugemale jõuda.
Selle artikli teema, kirjatüübid, said oma alguse juba 11. sajandil, mil Saksa teadlane Johannes Gutenberg printis ja levitas tänu trükipressile esimese raamatu (milleks oli ilmselgelt piibel). See osutus aga maailmamuutvaks saavutuseks ja trükikunst levis läänemaailmas laialt.
Tänapäeva maailmas on trükk tunduvalt ilmalikum, kui Gutenbergi aegadel ja on seotud sügavalt meie igapäevaeluga. Lisaks sellele on digitaalne maailm muutnud kirjatüüpide loomise ja kasutamise tavainimese jaoks palju kättesaadavamaks. Enam ei pea plaate graveerima - piisab vaid klikist.
Miks on tüpograafia disainimaailmas oluline?
Läbi kirja antakse edasi sõnum, kuid lisaks sõnumile endale loeb ka sõnumi esitus - läbi mõeldud ja teadlik tüpograafia muudab sõnumi lihtsamini hoomatavamaks ja kättesaadavamaks. See loob hea hierarhia, mis juhib silma, annab esitatud tekstile iseloomu ja muudab teksti lihtsamini loetavaks.
Sukeldume sügavamale ja uurime kirjatüüpidest ja fontidest lähemalt.
Fondid ja kirjatüübid ei ole sama asi
Esiteks tuleks mõista, mis vahe on fondil ja kirjatüübil ja see on tegelikult väga lihtne. Font on see mida sa praegu seda teksti lugedes näed ja kirjatüüp on tema pere.
Näiteks on Arteri lehel sisutekstina kasutusel Plus Jakarta Sans Semibold ja see on font. See font aga kuulub Plus Jakarta Sansi kirjatüüpi.
Kolm kõige põhilisemat kirjatüüpi on serif, sans-serif ja dekoratiivne. Serif näeb välja vanamoelisem ja tema omapäraks on rõhutatud joone paksuse muutus ja otsakaunistused. Serif fontidel on pahatihti palju omapära, kuid ei pruugi alati konteksti sobida. Sans-serif on selle eest moderne, lihtsakoeline ja tänu sellele tihti ka väga loetav. Seetõttu on tänapäeval enamus sisu sans-serif stiilis fontides. Dekoratiivsed kirjatüübid, nagu nimi juba ütleb, on mõeldud kaunistusteks ja ei sobi halva loetavuse tõttu pikemaks jutuks.
Milline kirjatüüp siis ikkagi valida?
Baasteadmised olemas, astume sammu sügavamale ja uurime, kuidas panna paika oma disaini tüpograafia.
Iseloom
Kõige lihtsam ja väga oluline osa sinu valikust peaks olema kirjatüübi iseloom - kui sa teed logo mänguväljakule, siis peaks sinu valik olema teistsugune, kui siis kui sa kirjutad entsüklopeediat.
Lisaks vaata, mis sulle endale meeldib. Sellegi poolest on alati kasulik küsida lähedaste (ja võimalusel ka natuke kaugemate) abi ja arvamust. Edukas disain peaks sinu sõnumi kandma võimalikult paljude inimesteni.
Arusaadavus
Teiste käest abi küsimine tuleb ka siin mängu. Küsi inimestelt, kas nende arust on teksti lihtne lugeda. Siinkohal kui öeldakse, et kuidagi raske on lugeda, kuid tegemist on mõne lihtsa fondiga, siis ehk on probleem hoopis milleski muus, kui kirjatüübis (arutame sellest juba järgmises peatükis).
Tehnilised näitajad
Kui kirjatüüp on valitud võtame viimase sammu hea tüpograafia rajal ja valime välja täpsed fondid.
Loome fontide hierarhia
Ülioluline hea disaini juures on hierarhia. See tähendab seda, et mingid elemendid kuuluvad teiste alla. Näiteks kuulub see lõik "Loome fontide hierarhia" pealkirja alla. Seda saab saavutada suurusega, fondi paksusega ja kontrastiga.
Esimesena panen ma paiga suurused. Veebidisainis defineerin ma suurused kolmele pealkirjale ja kahele sisutekstile. Nii on mul piisavalt tööriistu, et anda edasi kõige tähtsamad sõnumid ja kõrvalised lisainfod, mida kasutaja ei pea täiskogemuse jaoks isegi nägema.
Peale seda määran igale suurusele ka kaks paksust. Rohkemast pole mul kunagi kasu olnud - pigem muudaks see asjad kaootiliseks.
Kui paksused määratud lähen värvide kallale. Siin on oluline jälgida, et font eristuks taustast ja oleks ka vaegnägijatele loetav. UIs piirdun ma üldiselt ühe natuke erksama tooniga, üldsisu jätan ma alati peaaegu musta, lähen vaid natukene brändi põhivärvi poole. Lisaks defineerin kolmanda värvi, mis on tavatekstist natuke heledam, kuid ei ole erksat värvi. Sellega tugevdan ma hierarhiat ja kasutan seda sekundaarse info korral.
Täiesti musta ja valget kasutan ma kirjas harva.
Pigistame loetavusest kõik välja
Loetavus on üli oluline, et inimesteni jõuda ja neid mitte närvi ajada. Kuidas muuta kiri nii loetavaks, kui võimalik?
Esiteks piiritle ära oma rea pikkus. Pikad read muudavad uue rea leidmise raskeks. Lisaks on ka käesolevat rida raskem jälgida. Samuti (jah pikad read ei ole toredad) on pikad read hirmutavad. Mida pikemad on su read seda massiivsem ja keerulisem tundub su tekst ja seda vähemad inimesed võtavad vastu katsumuse see läbi lugeda. Ükski neist tulemustest pole soovitud, niiet palun - jälgige, et rea pikkus oleks umbes 45 - 75 tähemärki.
Teiseks - mugav rea kõrgus. Rea kõrgust ei tasu jätta juhuse hoolde vaid tuleks iga kord üle kontrollida. Liiga tihedad read on väsitavad ja näevad ka koledad välja. Liiga suured vahed aga on kohmetud ja tekitavad katkise ja seosetu tunde. Sobilik rea kõrgus sõltub natuke fondi suurusest - mida väiksem font, seda suurem rea kõrgus. Mina ise jään üldiselt pealkirjades 1.2 - 1.4x fondi enda suuruse vahele ja sisutekstides 1.4 - 1.6x vahele.
Lisaks reavahedele on meil ka tähevahed, mis mõjutavad lugemismugavust. Üldiselt on tähevahed fondi looja poolt paika pandud, kuid võib ette tulla juhuseid, kus selle muutmine on asja eest. Hea põhjus tähevahet suurendada on kui kasutad läbivat suurtähte. Hea põhjus tähevahet vähendada on näiteks pealkirjades - see annab neile märkamatult parema välimuse. Kahjuks tähevahedega kindlat rusikareeglit välja tuua on raske, sest fonte on palju ja nad kõik nõuavad personaalset lähenemist. Tähtis on, et kasutad oma selget mõistust ja ei lähe tähevahedega ekstreemsustesse.
Otse loomulikult aitab loetavusele kaasa ka hea hierarhia, mis teksti parajateks ampsudeks jagab ja pealkirjadega sisu ilustasti kokku võtab.
Tühi ruum
Tühja ruumi mainin ma tõenäoliselt kõigis oma õpetlikes artiklites, sest see on lihtsalt nii oluline.
Kordan veel kord: tühi ruum.
See on saladus, mis paneb disaini hingama, annab inimesele rahu, maandab ta ärevuse, tekitab puhta tunde ja annab igale elemendile ta ära teenitud tähetunni. Kaasaarvatud tekstile.
Muidugi ei tasu tühja ruumiga ka üle panna - kui elemendid on tugevalt seotud siis nad peaksid olema üksteisele ka lähemal. Ehk siis - lõik on enda pealkirjale lähemal kui naaberlõigu omale.
Joondus
Joondus on tähtis, kuid temas pole mitte midagi rasket:
- joonda vasakule, kui tahad tagada optimaalse loetavuse;
- joonda keskele, kui tahad tagada, et (lühemat sorti) tekst tuleks hästi esile;
- joonda paremale kui sa oled veidrik või tahad muid elemente tasakaalustada.
Tähtis: joondusi ei tasu sektsiooni/bloki jooksul muuta - tekib segadus.
Mitu kirjatüüpi
Jah palun! Minu isiklik lemmik arv kirjatüüpe on 2. See kombo annab võimaluse valida sisutekstideks midagi ülimalt loetavat ja pealkirjadeks midagi mõnusalt iseloomukat.
Tähtis on märkida, et üle kolme eri kirjatüübi ei soovitata kasutada. Nii kaotad sa lihtsalt ühtsuse.
Ja ongi kõik
Nii lihtne ja loogiline - nüüd ainult näpud käima ja disainima. Muidugi kui sa ei saanud oma küsimusele vastust või tekkis küsimusi artikli jooksul juurde, siis ära pelga meiega ühendust võtmast. Vastame meeleldi igat sorti küsimustele!